Arvutiprotsessorid, millele sageli viidatakse kui CPU-dele (Central Processing Units), on meie digiseadmete ajud. Aastate jooksul on need pisikesed ränikiibid teinud läbi märkimisväärseid muutusi, mis on viinud võimsate arvutiteni mida me tänapäeval kasutame. Alustame teekonda läbi arvutiprotsessorite põlvkondade, et mõista nende arengut.
- Algusaeg:
20. sajandi keskel oli programmeeritava arvutiprotsessori kontseptsioon alles kujunemas. Varased arvutid, nagu ENIAC (Electronic Numerical Integrator and Computer), kasutasid töötlemiseks vaakumtuube ja augukaarte. Need masinad olid massiivsed, aeglased ja tarbisid tohutult energiat.
- Transistoride tulek:
1950. aastatel toimus läbimurre, kui leiutati transistorid, mis asendasid vaakumtuubid. Väiksemad, energiasäästlikumad ja kiiremad transistorid muutsid arvutustehnikat revolutsiooniliselt. IBMi 7090, üks esimesi transistorarvuteid, näitas märkimisväärset jõudluse paranemist.
- Tekivad mikroprotsessorid:
1970. aastatel sündisid mikroprotsessorid – kogu protsessor on koondatud ühele kiibile. Inteli 4004 mis ilmus 1971. aastal, oli maailma esimene mikroprotsessor, mille taktsagedus oli 740 kHz. Isikliku arvuti ajastu oli algamas.
- x86-arhitektuuri tõus:
1980. aastatel domineeris Inteli x86-arhitektuur. Protsessor 8086 tõi kaasa 16-bitise arvutustehnika ja selle järeltulija 80386 tõi 32-bitise võimekuse. Microsofti operatsioonisüsteem Windows õitses neil kiipidel.
- Pentiumi ajastu:
Inteli Pentium-protsessorid, mis võeti kasutusele 90ndate alguses, muutsid mängu. Pentiumi kaubamärk tõi kaasa suurema jõudluse ja multimeedia võimekuse, kujundades kogu kaasaegset PC-maastikku.
- Mitmetuumalised protsessorid:
2000ndatel nihkus tähelepanu mitmetuumalistele protsessoritele. Selle asemel, et üks tuum tegeleks kõigi ülesannetega, oli protsessoritel nüüd mitu tuuma, mis võimaldasid paralleelset töötlemist. See uuendus parandas mitmetöötlusvõimet ja üldist kiirust.
- Mobiilsus ja energiatõhusus:
Nutitelefonide ja sülearvutite levik nõudis protsessoreid, mis seadsid esikohale energiatõhususe. Ettevõtted nagu ARM lõid mobiilseadmete jaoks kohandatud protsessorid, mis pakkusid optimaalset tasakaalu võimsuse ja aku kestvuse vahel.
- Spetsialiseerumise ajastu:
Graafikaprotsessorid (GPU) ja rakendusspetsiifilised integraallülitused (ASIC) muutusid populaarseks selliste eriülesannete jaoks nagu mängimine ja krüptoraha kaevandamine. Algselt graafika renderdamiseks loodud GPUd leidsid uue elu paralleelarvutites.
- Kvantarvutid horisondil:
Tulevikku vaadates on kvantarvutus järgmine piir. Kvantmehaanika seadusi kasutavatel kvantprotsessoritel on potentsiaali lahendada keerulisi probleeme enneolematu kiirusega.
- Tehisintellekt ja masinõpe:
Tehisintellektile keskendunud protsessorid, nagu NVIDIA GPUd ja Google’i TPUd (Tensor Processing Units), edendavad masinõppe ja tehisintellekti rakendusi. Need spetsiaalsed kiibid on mõeldud tohutute andmemahtude ja keeruliste arvutuste töötlemiseks.
- Silikoonist kaugemale:
Teadlased uurivad alternatiivseid materjale ja tehnoloogiaid, näiteks süsiniknanotuube ja optilisi arvutusi, et viia protsessorite võimekuse piirid veelgi kaugemale.
Arvutiprotsessorite areng on olnud tähelepanuväärne. Need pisikesed kiibid on muutnud meie elu-, töö- ja suhtlemisviise alates toatäielikest suurarvutitest kuni taskusse m
Vaata hetkel saadaval olevaid Inteli protsessoreid SIIT ja AMD protsessoreid SIIT
